No tere. Florika mainis, et ma pole ammu kirjutanud...

Ei teagi, millest kirjutada, kust alustada...

Koolis on kerge, matemaatika töö sain nelja, täitsa rahul olen.

Eelmine nädalavahetus käisime H, J ning H-ga 13 km-l jalgsimatkal Tšehhi ühe kõrgeima mäe otsas, minu andmete kohaselt. Reisi võtan kokku järgmise lausega - oleksin eelistanud jalgrattasõitu. Järgmisel päeval olid kõik kohad valusad, kõik kohad. Isegi kann oli valus. Istuda, astuda, püsti saada oli omaette katsumus. 

Meid viidi ka pubisse, kus siis kohalikel oli võimalus meid uudistada, jooke osta ja pilte teha. Oma võimalusi nad kasutasid.

Nagu Helena oma blogis ka mainis, on J-i ema suurepärane kokk. Ise me enam ühikas nii väga süüa ei tee, lihtsalt ei viitsi enam. Nuudlite, müslide ja jogurtite peale esimese nädala möödudes üle minek oli ka meile endile üllatav, sest algselt olime endas väga kindlad, et hakkame lõbusalt kokkama. Koostasime isegi nädalamenüid ja poenimekirju. Jah, nüüd siis juba teist nädalat nuudlid, müslid, jogurtid...

Kas koduigatsus ka piinab ning kas Eestisse ei taha tagasi juba? 

Vastus on lihne - EI! 

Mulle kohutavalt meeldib siin, ei kahetse  absoluutselt, et sellise valiku tegin. Lomulikult oleks tore oma peret ja sõpru näha, enda pehmes voodis magada ja vanaema tehtud hernesuppi süüa (jah, juba esimesel nädalal tuli mul kohutav isu vanaema tehtud hernesuppi süüa) kuid ma mõtlen hirmuga selle peale, et ainult kaks kuud veel ja siis saab see imeline aeg siin otsa... Ei taha kohe üldse tagasi tulla, kui nüüd aus olla. 

Selleks korraks siis kõik. Loodan, et oled mu postitusega nüüd rahul siis, Florika  :)

Olge tublid, nautige kõike :)

KidKadi.


------------------------------------------------------------------

 Well Hello. Florika said, I haven´t written here for a while...

Don´t know what to write, where to start...

School is easy, got a ´4´ in math test, I´m quite pleased with my life.

Last weekend me, H, J and H went to a 13km long trip to one of the highest mountains in CZ, I think. One sentence to describe this trip - I would have prefered cycling. On the next day everything hurt, everything. Even my butt. Sitting, walking or getting up was a big challenge.

We were taken to a pub, where locals had a change to gaze us, buy us drinks or even take a photo of us. They used their changes. 

As Helena mentioned in her blog, J-s mother is an amazing cook. We don´t cook that much in a dormitory anymore, we´re just too lazy for that. Now we are eating noodles, muesli, yogurt, which is also very surprising for us too, because at first we were making menus for weeks and store lists. And now noodles, muesli, yogurt...

Are you homesick? Don´t you want to come back to Estonia already?

The answer is easy - NO! 

I honestly really really very much like it in here. I have no regrets at all for coming here. Of course I would like to meet my family and friends, to sleep in my soft bed and to eat my grandmothers pea soup (yes, I really miss my grandmothers pea soup) but thinking about going back there in two months scares me. I don´t want this wonderful life that I have in here to end. No, I don´t want to go back to Estonia, not at all, to be honest...

That´s it for this time. I hope you´re pleased with my post this time, Florika :)

Take care, everybody, enjoy everything :)

KidKadi.

Veidi üle nädala on möödunud... Siiani läheb ilusti kõik, tore on. Inimesed tunnevad huvi, on sõbralikud, aitavad, õpetavad keelt. 

Käisime koolis ka, aga kuna see tähistas oma juubelit, oli kõik sassis ja õigeid tunde polnudki. Nüüd uuest nädalast hakkab õige kool pihta. Saime algsed tunniplaanid ka kätte ning ohh seda rõõmu kui nägin, et esmaspäeval ja reedel on mul vaid üks matemaatika tund ning need algavad ka alles 9.50 hommikul.

Matemaatikast rääkides... Olen siiani ainult ühes tunnis käinud ning ega rohkem eriti minna ei tahagi, mingit sorti kõrgem matemaatika tundub olevad. Võõrkeelne kõrgem matemaatika. Peale tundi istusime Helenaga ühika ees õues ja nuputasime, mis asju tunnis tehti, mis see olla võiks. Nuputasime kaua, aga usume, et saime õigeid vastuseid.

Täna, laupäeval (07.09.13?) käisime rattamatkal. Vallutasime Helenaga isegi ühe mäe, mille järgi Tšehhimaa endale kuidagi nime sai. Asi võid ka teistmoodi olla, pole kindel. Kogu tripp kestis neli tundi, mõnus oli, nautisin väga. Õhtul avastasime ühe väga hubase pizzabaari, kus tehakse väga häid kokteile. Ja pizzasid. 

Ega rohkem vist midagi hetkel öelda polegi.... 

Hetkel on siis selliste lugude tuju :) 

 Musid kallid paid kõigile, olge toredad ja kohtume kolme kuu pärast, mina igatahes naudin oma elu siin :)

 Muahh,
Kadi.

-----------------------------------------------------------

A bit more than a week has passed... So far everything´s great. People are intrested, friendly, they help and teach the language.

This week school was quite boring. I mean, we did meet different people, the headmaster, classmates but there were no lessons. And we have had only one real lesson so far, it was math on Friday.

Talking about math... It was difficult as hell, I didn´t understand a thing. Maybe because it was in Czech, not sure. After the lesson we sat outside infront of the dormitory with Helena and tried to figure out what it was. Finally we got the point. I hope we were right.

Today, on Saturday (07.09.13?) we went a bicycle-trip. We even went on top of one hill, according to which Czech Republic was named. The story may also be different, I´m not sure. The trip was four hours long and I really really very much enjoyed, hounestly, very much. At the evening we discovered a pizzabar with Helena where they make delicious cocktails. And pizzas.

I guess that´s it for today...

And these are the song for today :)
 

Hugs and kisses to everybody, see you in three months, meanwhile I am enjoing my life here :)

XOXO, 
Kadi