Hellõõõõu.

Niisiis, jällegi on üle nädala möödas minu viimasest postitusest. Kirjutan siis nüüd oma väikesest Praha reisist :)

Eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval toimus Prahas vahetusõpilaste mingisugune konverents vms. See oli lõbus ja hariv. Kaks mentorit, kui neid nii võib kutsuda, jagasid meile igasuguseid nippe ja informatsiooni selle kohta, kuidas selle kõigega hakkama saada, mida teha siis, kui oled kurb, tunned üksindust või koduigatsust. Mängisime igasuguseid mänge ja meisterdasime enda Facebooki seina ootuste ja reaalsuse kohta. 

Õhtul läksime linna tuurile, mida ma kohutavalt nautisin. Mulle meeldib Praha. Arvan, et see on linn, kus isegi mõda aega elada võiks. Pärast tuuri läksime restorani sööma, mis asus 66m kõrgusel. Vaade sealt ülevalt oli lihtsalt kirjeldamatu.

Peale õhtusööki läksime mina, H ja kaks lätlast Praha ööelu avastama ja nautima. Kõndisime pea kaks tundi ringi. Magama läksin mina umbes kolme ajal hommikul. Ning kuna hotellis olid ülipehmed voodid, oli hommikul väga raske üles saada. 

Neljapäeval räägiti meile paberimajandusest, mille küigega me tegelema peame, mängisime veel natuke mänge ja siis oligi aeg tagasi Štětisse minna. Nautisin väga neid kahte päeva. 

Ja kuna mul pole hetkel millestki rohkem rääkida, siis jagan teiega lihtsalt oma viimaseid lemmikuid :)

Aitäh, E, et mulle neid tutvustasid ;)

Ja nagu tavaliselt, olge rõõmsad :)
Kadi 

-------------------------------------------------------------


So, again, it´s been over a week since my last post. I will write about my trip to Prague :)

So, last Wednesday and Thursday I was in Prague. There was some kind of exchange students´ meeting or something. It was fun and educating. The two mentors, if I may call them so, gave us so many tips and information about how to handle all this, what and how to do when we feel sad and lonely and homesick. We also played some games, made our own Facebook wall about our expectations and reality. 

In the evening we went to a city tour which I really enjoyed. I like Prague. I think that this is a city where I could even live for a while. Then, after the trip, we went to eat at a restaurant which was 66m above the ground. The view was just  indescribable. 

Then, after the dinner, me, H and two Latvians went out to discover and enjoy the nightlife of Prague. We walked around for over two hours, I think. I went to sleep somewhere around 3.00 am. And because of the extremely soft beds at the hotel it was really hard for me to get up in the morning. 

On Thursday we talked about the paperwork we have to do, played some more games and then it was time for us to go back to Štěti. It was sad, because I enjoyed this whole thing very much, I really liked it. 

And because I don´t know what else to write about, I´ll just share my latest favorites with you :)

 Thanks E for introducing them ;)

As usually, hugs and kisses from Kadi :)

Hello-hello my friends and strangers from all over the world!

Te ei kujuta ettegi, kui raske seda blogi kirjutada on. Oleks nagu paljustki rääkida, samas pole nagu üldse. Tegin isegi joogat ennem, et sellega tegelema ei peaks... 

Koolis pole vist midagi huvitavat juhtunud. Mu võõrkeele õppimine areneb, matemaatikast aru ei saa, inglise keel on lihtne. Kunsti tunnid ka. Kuna siin on kõige kõrgem hinne kooli 1 ning kõige madalam 5, mis on siis Eesti süsteemile hoopis vastupidine, ehmun ma iga kord ära, kui mõne kahe saan. Sellega vist ei harjugi ära.

Unerütm on kuidagi väga paigast ära läinud. Öösiti enam enne kella ühte, kahte und ei tulegi. Ma võin küll kell üksteist voodisse ära minna, silmad kinni panna, aga magama lihtsalt ei jää. Samas väga tahaks.

Süüa oleme hakanud ka rohkem tegema, kui näiteks nädal - kaks tagasi. Umbes iga kahe-kolme päeva tagant küdsame midagi. Kuid müslid, jogurtid ja võikud on siiani põhilised. Kodusest toidust tunnen päris puudust ...

Käisin eelmine neljapäev kinos ühte õudukat vaatamas. Film oli hea, mulle väga meeldis. Nagu paljud teavad, meeldivad mulle vaimude, deemonite ja muu sellise värgiga filmid kohutavalt, sest ma reaalselt usun sellistesse asjadesse. Võite naerda, aga nii on. Igatahes, peale selle filmi nägemist ehmun ma iga asja peale. Keegi tuleb ootamatult vastu - Kadi ehmub. Keegi astub uksest sisse - Kadi ehmub. Radiaator teeb häält - Kadi ehmub.  Ükskord isegi röökisin päris pikalt.

Meil teeb radiaator toas mingit väga imelikku häält, mis on pimedas vaikses toas päris õudne. Helena arvab, et need on õhumullid torudes, mina arvan, et keegi on seal kinni (mõni deemon näiteks) ja tahab välja saada. Ma loodan, et see õhku ei lenda meie toas.

Eelmine nädalavahetus olime ühikas ja ei teinud mitte midagi tarka. Reedel, kui Helena peale kooli magama jäi, olin ma igavusest juba nii meeleheitel, et toksisin Googlesse sisse ´´Mida teha Štetis?´´. Google andis täpselt null vastust. Laupäeval otsustasime, et läheks käiks bussiga lähedal asuvas linnas, vaataks seal ringi. Kõndisime bussijaama selleks, et näha, et ühtegi bussi enam ei sõida. Jalutasime siis natuke selles samas linnas ringi. Šteti on ikka üllatavalt väike koht...

Pühapäeval toimus ühes teises lähedal asuvas linnas veinifestival. Polnud sellisest asjad varem kuulnudki. Asi nägi siis sedasi välja, et oli hästi palju väikesi putkasid, kus müüdi erinevaid veine, käsitööd, toitu, ehteid. Tore pühapäev oli vähemalt. 

Järgmine nädal kolmapäeval ja neljapäeval toimub Prahas vahetusõpilastele mingi seminar. Ööbimine ja transport makstakse kinni. Prahat ootan ma väga. 

Ma olen nüüd kuu aja jooksul kaks korda unes näinud, et satun Põlvasse tagasi. Täna öösel nägin unes, et sain siin täpselt ühe kuu ära olla ja siis saadeti mind Eestisse tagasi. Suurest kurvastusest hakkasin nutma. Unes muidugi, mitte päriselt.

Rohkem midagi täna rääkida polegi. Ilmselt ka mitte terve järgmise nädala jooksul. Aga eks näis. Aa, 25.oktoober hakkab meil vaheaeg ka. Tervelt üheksa päeva on see pikk vist.

Ilusat sügist teile, tsaupaka :)

Teie KidKadi


-----------------------------------

You have no idea, how hard it is to write this blog. I have so much to write about, but at the same time - nothing.  I even did yoga before so I wouldn´t have to do this...

Nothing special has happened in school, I think. Learning Czech is interesting, maths is still hard, English is easy. So is art. Every time when I get a mark in some lesson, for a second I freak out because here, the highest mark is 1 and the lowest is 5, which is weird for me, because in Estonia the system is different - the lowest mark is 1 and the highest is 5. I think I will never get used to this system here.

My sleeping habits are a big mess. I just can´t fall asleep before 1 or 2am. I can go to bed at 11pm, close my eyes but I just won´t fall asleep. But I really want to. 

We have started cooking more than we did a week - two ago. We cook something easy about every two or three days. But we still eat a lot of muesli, yoghurt and sandwiches. I miss home-cooked food.  

 Last Thursday I went to the cinema to watch a horror movie. The movie was great, I really liked it. As many of you know, I really enjoy movies with ghosts, demons and other stuff like that, because I truly believe in this kind of things. You can laugh, but that´s the truth. Anyway, after seeing such a movie, I freak out about everything. Somebody unexpectedly walks towards me - Kadi is scared. Somebody enters the room - Kadi is scared. A Radiator makes noises - Kadi is scared. Once I even screamed for quite a long time. 

The radiator in our room makes some really strange noises, which are very scary at nights. Helena thinks that there are some air bubbles in it, I think that there is someone (a demon for example) inside it and it wants to get out. I hope the radiator won´t explode in our room. 

 The last weekend we did nothing smart. On Friday when Helena fell asleep after school, I was so bored that I googled for ´´Things to do in Šteti´´. Google gave me exactly zero answers. On Saturday we decided to go to another town by bus. We walked to the bus station to see that there wouldn´t be any buses riding anymore that day. And so we walked around this town we live in. Šteti is surprisingly small... 

On Sunday we went to wine celebrations. I had never heard about anything like that before. So the whole celebration looked like that: many, many small booths with wine, food, jewellery, handicraft. It was quite a nice day.

Next week on Wednesday and Thursday we are going to Prague to some exchanges students´ meeting. Transport and accommodation will be paid for by the project. I am really excited about going to Prague. 

During this last month I have had a dream that I will go back to Põlva twice. In the last dream I was sent back to Estonia after one month. I was so sad that I even cried. In the dream, of course.

I think that is it for today. And probably for the next week. We´ll see. Oh, our holiday starts on 25October and it lasts for nine whole days, I think. 

Have a nice autumn :)

Your KidKadi.